Skip to table dataSkip to menuTagasi otsingusseHotkeys reference

 

EEMB

 

Estonian Electronic Microbial dataBase

Eesti Elektrooniline Mikroobide andmeBaas

 f123552me-3138438574957507417
Sissejuhatus

Inimese Mikrobioota Biopank

 

Akronüüm: HUMB

Registreerimisnumber: 977

 

Biopangast

 

Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna mikrobioloogia instituudi juures asuv Inimese Mikrobioota Biopank on alates 2010. aastast registreeritud rahvusvahelise kultuurikollektsioonide võrgustiku World Data Centre for Microorganisms (WDCM) juures kui WFCC Estonian Human Microbiota Biobank (kollektsioon nr. 977, akronüüm HUMB).

 

Biopank sai alguse 1994. aastal, kui esimesed paarsada mikrobioota proovi ja laktobatsillitüve saadi Eesti ja Rootsi laste roojaproovidest allergiauuringu raames. Sellest sai alguse kollektsiooni unikaalne osa, kuna samu katseisikuid on jälgitud ja proove kogutud pikaajalises dünaamikas alates 1994. aastast. Seda tööd on plaanis jätkata, eesmärgiga jälgida mikrobioota arengut vanuse, tervise ning elukeskkonna muutustega seoses.

 

Järgnevatel aastatel on biopank arvukate (sh. rahvusvaheliste) teadusprojektide käigus täienenud tuhandete mikrobioota proovide ja mikroobitüvedega. Eriti väärtusliku osa moodustavad seedetraktist, suguteedest ja suuõõnest pärinevad kasulikud bakterid -- laktobatsillid ja bifidobakterid, kuid kollektsioon sisaldab ka oportunistlikke baktereid.

 

 Aastas lisandub sadu säilikuid, sh tervete ja patoloogiaga vastsündinute, imikute, väikelaste, täiskasvanute ja vanurite soolestikust, suuõõnest, hingamisteedest, suguteedest ja nahalt pärinevad mikroobikooslused ning mikroobitüved.

 

Kultuurikollektsioonis säilitatakse ka mitmeid patenteeritud probiootilisi laktobatsille, samuti teistest kollektsioonidest ostetud referentstüvesid e. tüüpkultuure töö kvaliteedi kontrolliks.

 

Teadus- ja arendustöö

Biopangas täib pidev teadustöö -- säilikute eluvõimelisuse kontroll ja uuendamine, DNA eraldamine ja identifitseerimine, mikroobikoosluste analüüs, mikroobitüvede omaduste määramine, andmebaasi täiendamine ja korrastamine.

Oluliseks biopanga tegevussuunaks on probiootikumide arendus. Maailmas on toimunud ulatuslik kasv funktsionaalsetes toitude ning probiootiliste toodete arendamisel tervise tugevdamise ja teatud haiguste profülaktika eesmärgil. Nimetatud tooted vajavad aga väga täpseid EU eeskirjadega reguleeritud laboratoorseid ja kliinilisi uuringuid, mis peavad kinnitama nende efektiivsust ja ohutust. Koostöös OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega on tehtud teadus-arendustööd, mis on suunatud seedekulgla laktobatsillide seast sobivate probiootiliste omadustega bakterite otsingule ning teostatud kliinilisi uuringuid. Patenteeritud tüvede hulka kuuluvad eriliste omadustega Lactobacillus fermentum ME-3 (kuulub TÜ-le ning on leitav kaupluselettidelt ME-3 Helluse piimatoodete sarjas), L. plantarum TENSIA® (DSM 21380) ja L. plantarum INDUCIA® (DSM 21379) (kaks viimast tüve ja patendid kuuluvad OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusele). TÜ Mikrobioloogia instituudilt samuti teadus-arendustööd telliv Reproduktiivmeditsiini TAK on suunatud suguteede piimhappebakterite seast sobivate probiootiliste omadustega bakterite otsingule. Koostöös TÜ Stomatoloogia kliinikuga kogutud kollektsiooni osa omab potentsiaali probiootikumide arenduseks, mida saaks kasutada suuõõne ökoloogilise tasakaalu häirete korrigeerimisel, mis esinevad kaariese ja periodontiidi korral.

Osaleme Euroopa võrgustiku töös -- European Network for Gastrointestinal Health Research (ENGIHR), mille eesmärgiks on integreerida teadmisi mitmete erialade teadlastelt ja ekspertidelt, kes tegelevad funktsionaalsete, sh probiootiliste toitude arendamise mitmete eri aspektidega.

 

Inimese Mikrobioota Biopanka kasutades on välja töötatud riiklikke ravijuhiseid, kaitstud mitmeid doktori- ja magistritöid ning publitseeritud arvukalt teadusartikleid. Tänu biopangale on TÜ mikrobioloogia instituut saanud võimaluse osaleda EU 5., 6. ja 7. raamprogrammi projektides (Microfunction, Biodefence, Lactobody).

© 2013-2016 by University of Tartu, Estonia
Viimane uuendus: 11. oktoober 2016